Kibuvits ja roosid

Lugu on pärit ja kuuldud vana mõisa ees kasvavalt kibuvitsalt... Lugu siis selline, et tänu oma soodsale mõisa akende all olevale kasvukohale oli ta teadlik kõigist uudistest mis mõisas ja selles lähiümbruses toimus. Ja lugu saigi alguse just tema noorusajast kui põõsas oli veel noor ja aednik ikka ja jälle tuli labidaga Tema juurde ja palus ühte taimekest uue taime pookimiseks, ja rääkis nii ilusti kibuvitsale kui kasulik taim ta on! Ja kui seal kibuvitsa juures siis usinalt toimetas, jutustas ta alati ka uudiseid majast ja küla peal toimuvast. Nii olid ka kaugemad uudised kibuvitsal teada. 

Mõisas elav noor mõisaproua, kes oli akna all olevast põõsakese vast puhkenud imeilusatest roosadest kibuvitsaõitest nii lummatud, et iga hommik neid imetlemas käinud ja seal samas põõsa ääres ka peale lõunat kui ilm vähegi lubas oma teed nautis.  Samuti meeldis härrale seal raamatut lugeda ja sageli luges ta põnevamaid kohti ka prouale ette ja koos arutati raamatus toimuvate tegevuste üle! Maja  ees oli ilus hoolitsetud tee  ja roosiaed ja peale mõisa iluaeda  tuli tugevate ja vanade puudega mõisapark. Läbi pargi lookles otse liivane rada,  mis viis jõeni, ja kui mõisahärral ei olnud parasjagu kiiremaid asjatoimetusi siis liitus ta rõõmuga oma kalli nooriku hommikuse jalutuskäiguga jõe äärde. 

Ühel varajasel hommikul kui noor mõisaproua ennast ei tundnud kuigi hästi ja härra veel magas, läks proua õue jalutama... seal nägi ta, et mõisa paremal pool tiivas asuva mõisa pesuköögi uks oli avatud ja sealt tuli hommikuse jaheduse tõttu  auru ja kostus rõõmsat laulu. Proua teadis, et seal on nende mõisasse tulnud noor naine kes on tulnud nende mõisa alles äsja ja asunud mõisa pesupesijaks. Proua liikus vaikselt pesuköögi poole ja vaatas ukse vahelt sisse, vaade oli tema jaoks lummav, hommikupäike paistis suurest aknast sisse otse pesupalide peale ja need aurasid ja vahtu oli kõikjal. Tumedapäine Leen õhetas seal vahu keskel, pesu pestes ja lauldes.. pähe oli ta endale seadnud suure vahu tordiku ja see nägi välja päikese valguses kui üks uhke sätendav kristallkroon...  Järsku proua tundis et kõik ta silme ees lõi uduseks ja ta vajus ka ise üleni vahu sisse... Kui ta uuesti silmad avas, nägi ta Leeni, kes valas pesuköögi pliidi ääres kannust välja teed ja sellest õhku leviv lõhn oli juba mõnusalt turgutav ja ergutav.

Kui Leen märkas, et proua on jällegi meelemärkusel... tuli ta aurava teetassiga ja aitas prouale padja selja taha ning ulatas talle teetassi.  Mõned minutid vaatasid naised üksteisele otsa ja siis Leen ütles prouale, et proua peaks sellises olukorras hommikuti sööma ja kindlasti ka mitte üksi olema, sest tundub, et proua võib minestada ja nii võib ta kukkuda ja haiget saada kui keegi teda toetamas ei ole!  Proua st siis Helena vaatas Leeni otsa oma suurte siniste silmadega ja ei saanud aru, mida Leen nüüd sama talle ütles. Leen kordas juba otse... proua Te olete lapseootel ja nähtavasti peaksite olema ettevaatlik kuna tunnete ennast hommikuti kehvasti ja võite minestada. Helena pilk selgines ja ta naeratas, see naine meeldis talle oma otsese ütlemisega ja ta ei kahelnud, et Leeni sõnum vale oleks olnud... kuidas ta ise selle peale ei olnud tulnud, et last ootab. 

Peagi kostus juba pesuköögis mõlema naise rõõmus jutuvada.. ei olnud enam prouat ja pesunaist, olid Leen ja Helena, olid nad ju ühe vanused ja teemasid millest rääkida oli palju. 

Nii siis veetis Helena väga tihti oma varaseid hommikuid pesuköögis teed juues ja jutustades.

Mõisahärra, saades teada, et proua ootab järeltulijat oli väga õnnelik ja ei teinud sellest probleemi, et proua pesukööki hommikuti läheb aega veetma! 

Nii möödus aeg, Leen näitas prouale, et peale selle, et kibuvitsa õied on imelised on neil ka maitsvad marjad ja neid kuivatades on talvel võimalik teha maitsvat teed. Nii korjati  koos talveks tee jaoks ka mõisa pargist pärnaõisi ja aiast piparmünti.. ja veel kõike mida Leen teadis kasuliku olevat. Ja kui ilm oli vihmane ja Leenil ei olnud parasjagu pesemise ja triikimisega kiiret, sai ta koos Helenaga mõisa raamatukogus oma kehva lugemisoskust parandada ja Helena sokutas talle teinekord ka raamatuid kaasa lugemiseks! Nii täiendasid nad üksteist.. 🌹❤️🌸

Talvisel ajal kui Helena välja nii palju enam ei saanud, palus härra, et Leen oleks Helenale seltsiks mõisas ja pesu pesemise töö tegi ära uus pesunaine. Nii oligi Leen Helena seltsiliseks, sõbrannaks ja õeks! Talv möödus ja ühel varajasel hommikul vara kevadel kuulis Leen kuidas härra tema ukse taga sosistades hõikas,  et Leen ruttu tuleks, Helena proua hakkab sünnitama, et arst olla teise külla sõit ja abi ei ole niipea tulemas... Leen jooksis kööki, palus köögist üles sooja vett tuua ja toatüdrukul kapist puhtaid linu... ise valmistas kiirelt kannu  rahustavat maataimedest teed ja tõttas sellega Helena magamistuppa. 

Koos mõisahärraga jalutati Helenaga toas ja  kui Helena voodisse heitis, pühiti otsaesist ja niisutati huuli ja joogijanuks oli tass teega  ja metsast toodud allikavesi.

Kõik laabus ja kui päikesetõusuga kõik algas siis päikeseloojanguks kostus mõisas juba heledat lapsenuttu... ilmale tuli väike tütarlaps!  Helena vajus õnnelikult patjadele ja Leen pesi lapse puhtaks ja mähkis puhtasse linasse, seejärel viis ta lapse Helena kõrvale! Mõisahärra oli ääretult tänulik Leenile ja lubas, et Leen on selles majas edaspidi nende pere liige ja mitte kellegil ei ole õigust talle mingeid käske anda. 

Leen oli Helenale toeks kõiges ja vaatas ka majapidemise üle, sest Helenal oli lapsega rohkem tegemist ja ei jõudnud kõikidel asjadel silma peal hoida!

Nii kasvas väike neiu, kelle nimeks sai Heleen suureks neiuks kahe emaga ja neil oli imeline üksteise mõistmine! 

Isegi ei muutnud see midagi, et Leen abiellus vahepeal ja elas oma mehe ja lastega eraldi majas mõisapargi taga jõe ääres, ikka oli nii, et kas oli Leen mõisas lastega või siis Helena ja Heleen Leeni juures!  

Mõisahärra ja Leeni mees said sama hästi läbi nagu nende prouad ja üheskoos  käidi jahil ja istuti kamina ees  ilmast maast rääkides!  

Ja nagu lugudes lauludes ikka, elasid nad kõik seal kaua ja õnnelikult  nii mõisa proua oma härra ja tütre Heleeniga kui ka Leen oma perega! 

Ja muidugi ärgem unustagem ka tugevat kibuvitsa kes andis tugeva pookealuse imelistele uutele roosisortdele mida mõisaaednik usinasti aretas!  

Sellest siis ka selline roosilise kapikese sünd siia maailma! 🌸❤️🌹